AVALEHT: EKO ERAMUD: FOTOD - PROJEKTID - TEHNILINE INFORMATSIOON - TELLIMINE
Trüki välja..

PROJEKTI TUTVUSTUS

Tere!

Maailmakogemus näitab, et kõige odavam ja mõistlikum on maja valmistada tootmise teel. Näiteks Soomes on 80% eramutest valminud tehases. Enamlevinud on villsoojustusega puitkarkassehitus, mis on kõige ökonoomsem ja soojapidavaim lahendus.

Samas teeb pisut ärevaks naaberriikide eramute rahva arhitektuur - kus tänapäeval ehitatakse sajandivanuse arhitektuuri koopiaid ja püütakse tasapisi ka meile seda eksportida. Loodan, et meie, eestlased, oleme arukamad ja vaatame tulevikku läbi kaasaegse omanäolise arhitektuuri. Ei ole mõtet automaatselt kõike läänest toodut omaks pidada.
Sooviksin, et tänastel eesti majatellijatel jätkuks maitsekust ja nende järeltulijad ei peaks oma esivanemate kodu arhitektuurselt aegunuiks.
Põhjamaade kogemustest tuleks küll õppida, võttes üle nende head küljed, kuid jäädes siiski eestlasteks.
Me kulutame liiga palju tarbetutele asjadele. Inimene vajab praktilisi lahendusi. Ökonoomne maja ja eluviis on võimalik.

1999 aasta lõpus tundis minu projekteeeritud majade vastu huvi President Lennart Meri. Toimus kahe tunnine kohtumine ühes ehitatavas majas.
Enne enda maja ehitamist, kulutasin kaks aastat projekteerimisele, et viia ehituskulud miinimumini. Jõudes huvitavale tulemusele, otsustasin kogemust jagada ka teistele ning 1998 aasta lõpus sündis idee luua ökonoomseid eramuid inimestele, kes neid vajavad.
EKO eramud olen projekteerinud kui tooted, mille tehnoloogiline sisu ja väline vorm peavad moodustama ühtse terviku. Seda nimetan ma disainerlikuks lähenemiseks. Tihti projekteeritakse väline vorm ja alles seejärel otsitakse tehnoloogilisi võimalusi ehitamiseks. EKO eramute puhul projekteerin välisilme ja tehnoloogilised protsessid samaaegselt. Selleks peab suutma olla looja, insener, töömees, varustaja, töödejuhataja jne. ühes isikus. Projekteerides protsessi võib ka maja maksumus tulla madalam, nagu EKO eramute puhul projekteerimise eesmärgiks on. Arvestades tehnoloogiat jääb välisilme loomiseks vähem võimalusi, mis seab projekteerijale erilise vastutuse ja keerukuse maja meeldivaks muuta - koledas majas ei taha keegi elada.

Lihtne on projekteerida keerukalt, keerukam kuid huvitavam on projekteerida lihtsalt.
EKO eramud on inimestele, kes peavad lugu ratsionaalsusest, praktilisusest ja ökonoomsusest. Nende kriteeriumide järgi toimus ka maja projekteerimine.
Selle tulemusena sündis 144 m2, hiljem ka 180, 136, 120 ja 100 m2 majade projektid. Hoone põhisaladus peitub ökonoomselt lahendatud teises korruses ja lihtsas põhikujus.
Kaasaegselt lihtsa vormiga maja sümpaatsuse tagab eriliselt viimistletud vertikaalne voodrilaud, mis meenutab meile vana ja tuttavat uudses vormis. Soovitan vaadata juba ehitatud maju Tallinna ümbruses oma silmaga, sest fotod ei suuda edasi anda seda viimistluse omapära, mida te peaksite tajuma.


EKO eramu projekti eesmärgid ja lahendused:
Ökonoomsus - EKO külgvälisseinte kõrgendus 1,2 m ulatuses katusekorrusel tagab võrdse põrandapinna esimese korrusega.
EKO väike vundamendi plaan võimaldab maja paigaldada ka väiksemale - näit. 600 ruutmeetrisele krundile. Katusekorrusega EKO vajalik arvestuslik küttevajadus on 30% väiksem sama netopinnaga ühekordsest majast.
Väiksemaid tööajakulusid nõudev ehitusmeetod, mis võimaldab ehitada minimaalse arvu töötajatega, tagab madalama hinna. Projekti ökonoomsusest tulenev kokkuhoitud raha jääb kliendi taskusse.

Arhidektuursed võimalused - EKO 144 majakarbi üldproportsioonid on muutumatud, mis võimaldab ehitada maja odavamalt konstruktsioonielementide projekteerimis- ja juurutamis kulutusi kokku hoides. Vastavalt siseplaneeringu vajadustele ja maja asetusele ilmakaarte suhtes, võib akende paiknemist ja suurust valida (terrassi aknad lõuna suunas jne.). Arhitektuursete lisade nagu auto varikatus, garaaz, terrass, varikatus sissekäigu kohal jne. erinevate lahenduste vahel on võimalik valida. Arhitektuursed lisad võib ehitada ka hiljem peale maja valmimist.

Siseplaneeringu võimalused - EKO siseseinad on mittekandvad, mis annab võimaluse siseplaneeringut muuta vastavalt vajadusele.